neljapäev, 16. september 2010

Surnumatja, "meestemees" ja seakasvataja

Need on kolm venda norra kirjaniku Anne B. Ragde raamatus "Berliini paplid". Margido, matusekontori pidaja, pole kodutalus käinud 7 aastat, Erlend põgenes koduste põlastava suhtumise eest Kopenhaagenisse aga juba 20 aastat tagasi. Nad saavad taas kokku ema surivoodil. Seal kohtuvad vennad esimest korda ka talupärija Tori tütre Torunniga, kelle olemasolust pole neil aimugi. Ja nii need sündmused arenema hakkavad, päädides raamatu lõpus ootamatu lajatusega, mis lausa sunnib triloogia teist raamatut ("Erakvähid") haarama.
Juba karakteritest üksi piisanuks põnevaks lugemiseks. Sõnaaher, võidunud kraega ja laudalõhnaline talumees Tor ning elurõõmus ja emotsionaalne aknadekoraatorist homoseksuaal Erlend on väga elavalt välja kukkunud. Margido on kuidagi hall, nagu taustaks, aga küllap see ongi taotluslik - igavavõitu viiekümnendates aastates poissmees. Väikeloomakliiniku omanikuks saanud Torunn, kes paremini kui inimesi mõistab koerte psühholoogiat, ei ole minu arust esimeses raamatus ka väga teravate piirjoontega, päris hästi temast veel aru ei saa. Võibolla tema kuju selgineb järgmistes osades.
Tegevustiku ootamatud pöörded on nagu kirss tordil. Õigem oleks vist öelda - nagu marinaad heeringal, kõlab norrapärasemalt.

1 kommentaar:

Raamatutuba ütles ...

Mulle meeldis see triloogia väga! Esimest osa lugedes tabasin ma end mitu korda mõttelt - mis ajast on jutt. Uskumatu, kui erinevad on eluviisid, inimesed, mõtted ...
Soovitan kõigil neid 3 raamatut lugeda! Kindlasti ;))